ABSTARKTSIONISM
Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Kuigi terminit "abstraktsionism" on kunstiteoste kirjeldamisel kasutatud juba peaaegu sada aastat, on siingi olnud probleeme. Erinevatest kontekstides on kasutatud ka termineid "nonfiguratiivne" ja "esemetu", et väljendada põhjapanevaid muutusi seni kombatava ja nähtava maailma aknaks peetud maalikunsti põhimõtetes. Abstraktsioon tähendab muuhulgas ka eemaldamist või kõrvaldamist ning mõned kunstnikud jõudsidki abstraktsioonini reaalsest maailmast eemaldumise ja visuaalse keele lihtsustamise või vaesustamise teel. Teiste maalijate kinnitusel puudub nende maalidel igasugune sidenähtava reaalsusega, mis peaks tähendama abstraktse pildi enda reaalsust.
VASSILI KANDISKY. FUTURISM JA KUBISM
Vassili Kandisky "Maal musta kaarega" 1912
Esimesed abstraktsed maalid omistatakse Venemaal sündinud maalijale Vassili Kandinskyle. Selle pildi ruumis rütmiliselt ujuvaid ja põrkuvaid objekte võiks muusikalt termineid laenates nimetada abstraktseks "kompositsiooniks". Kuigi mõningad sidemed maastikumaaliga on veel säilinud, oli Kandinsky figuratiivsest kunstist sellel perioodil juba eemaldumas.
Paljud Kandinsky varased abstraktsioonid olid väikesemõõdulised akvarellmaalid. Kuigi siin toodud signeeritud pilt kannab aastaarvu 1910, kinnitavad kunstiteadlased, et see ei saa kuuluda varasemasse aega kui 1912. Arvatakse, et soovides abstraktsionismi loojana ajalukku jääda, on kunstnik mõned aastad hiljem maali tõelist aastaarvu muutnud ja pannud pildile ka sobiva nime. Kandinsky sündis Venemaal, kuid asus 30-aastaselt 1896. aastal elama Münchenisse, kus asutas kunstnike ühenduse Blauer Reiter. Esimese maailmasõja päevil naasis kunstnik Venemaale, pöördus aga uuesti Saksamaale tagasi. 1927. aastal sai ta ka Saksa kodakondsuse ning töötas 1922-1933 Bauhaus'i kunstikooli õppejõuna Weismaris, Dessaus ja Berliinis.
GEORGES BRAQUE. FUTURISM JA KUBISM
Georges Braque "Mees kitarriga" 1911
Ühes 1908. aastal antud intervjuus tõdes prantsuse kunstnik Georges Braque, et naise täiuslikuks kujutamiseks on vaja vähemalt kolme pilti, just nagu ehitise mõistmiseks on vaja põhiplaani, üldvaadet ja läbilõiget. Juuresolev pilt on üks muusikat kujutavatest maalidest, mille vormide lüürilisus juhtub ilmselt kunstniku uudsest lähenemisviisist.
GIACOMO BALLA. FUTURISM
"Abstraktne kiirus ehk Möödakihutanud auto" 1913
Futuristidele sümboliseeris kihutav auto tehnilist progressi, kuid selle pildi aineks ei ole siiski auto kui selline. 1910. aastal Pariisis avaldatud manifesti kuulutasid futuristid, et liikumine ja valgus hävitavad asjade materiaalsuse. Sellel pildil domineerivad siledad diagonaalid tekitavad vaatajas ideaalse liikumise tunnetuse.
ALEKSANDR RODTŠENKO.
Aleksandr Rodtšenko "Nonfiguratiivne maal" 1919
Rodtšenko maalis selle revolutsioonijärgsel perioodil, mil ta ise pidas end mitte kunstnikuks, vaid konstruktivistiks, kes on lähedasem insenerile. Ka ei kasuta ta joont ja värvi mitte tunnete väljendamiseks, vaid erinevate materjalide ja struktuuride praktilise tundmaõppimise vahendina.
PIET MONDRIAN. NEOPLASTITSISM
Piet Mondrian "Kompositsioon halli,punase,kollase ja sinisega", 1920-1926
Piet Mondriani sihiks selle rangelt abstratse teose loomisel oli tasakaalutunnetus. Kunstniku mõnel stiilivõttel oli tema jaoks tunduvalt sügavam tähendus kui pelk visuaalsus. Nii tähistas horisontaalsete ja vertikaalsete joonte lõikumine niisuguste vastandite nagu maise ja hingelise või positiivse ja negatiivse ühinemist. Nii selle kui teiste samalaadsete maalidega üritas Mondrian luua uut, üldmõistetavat kunstisuunda.
Umbes 25 aastat pärast esimesi neoplastitsistlikke töid maalitud pilt kujutab selle suundumuse hilist mutatsiooni. Mondrian jäljendab lõuendil Manhattani tänavate geomeetrilist skeemi ning ühendab sellega 1940. aastatel New Yorki valitsenud pööraseid džässirütmid. Tõeliselt vaimukas ja enesekindel maal autorilt, keda tänapäeval peetakse abstraktsionistliku maalikunsti suurimaks esindajaks.
CLYFFORD STILL. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM
Clyfford Still "Maal" 1944
Kriitikud on Stilli piltide sakilisi ja jõnksulisi vorme ning tugevaid pinnafraktuure võrrelnud Lääne-Ameerika maastikega. Kuigi kunstnik on need võrdlused õigeks tunnistanud, peab ta ise oma maale siiski pigem metafüüsilisteks ning inimese piiramatu ettekujutusvõime metafoorideks. Ühes 1959. aastal kirjutatud kirjas räägib ta oma tööst nõnda: " See oli teekond, mida ei saanud vältida, tuli minna kohe ja üksinda....kuni pärast pimedaid hüljatud kurusid tuli lõpuks selgus, avardus ja piiritus." Kunstniku taoline dramatism, mis manab esile tohutu avaruse ja ülevuse, on tuntav juba slles varases töös.
LEE KRASNER. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM
Lee Krasner "Päikesenaine II", 1957
Ilmekas oranžid ja rohelised kujundid pöörlevad ja keerlevad, võideldes ülemvõimu pärast. Pigem vihjena kui otsese väljaütlemisena võib pildilt leida müütilise nais figuuri. Lee Kasner nägi suurt vaeva, et saavutada võimuka macho-imidži poolest tuntud abstraktsete ekspressionistide heakskiitu. Pilt on maalitud aasta pärast autoõnnetus, milles hukkus Jackson Pollock, kunstniku mees ja ametikaaslane.
MARK ROTHKO. ABSTRAKTNE EKSPERSSIONISM
Mark Rothko "Helepunane mustal" 1957
Pildi tagapõhjast kerkivad esile udused värvilaigud, millest tekib kaks tumedat hõljuvat nelinurka. See töö illustreerib Rothko stiili suurte värviliste nelinurkade maalimisel, mis kujunes välja 1950. aasta paiku ja jätkus pikka aega soojads toonides. Selle pildi valmimise ajaks oli koloriit muutunud süngemaks, ilmselt peegeldades kunstnikku tabanud rasket depressiooni. Värvide emotsionaalne mõju on musta värvi pildi keskele paigutamisega viidud maksimumini. Rothko pidi sagedasti tõrjuma väiteid, nagu oleks tema piltidel seost maastikumaalidega.
FRANK STELLA. MINIMALISM
Frank Stella "Mõistuse ja viletsuse liit II", 1959
Esmakordselt oli see maal eksponeeritud New Yorkgi Moodsa Kunsti Muuseumis 1959. aastal. Näituse kataloogis kirjutas Carl Andre:"Kunst välistab mittevajaliku. Frank Stella pidas vajalikuks maalida triipe ning tema maalis pole midagi peale triipude... Selles pole mingit süboolikat, triibud on vaid pintslitõmmete jäljed lõuendil." Stella tolle perioodi maalid näisid eriliselt paksude puitraamide, tiheda musta värvi ja lõuendiservadega paralleelsete joonte tõttu pigem ruumiliste esemete kui piltidena.
AGNES MARTIN. MINIMALISM
Agnes Martin "Hommik", 1965
Abstraktse maali nimel on tihti väga oluline tähendus, seetõttu kannavadki mittmed minimalistlikud tööd allkirja "Nimeta". Agnes Martin on oma teose "Hommik" kohta kirjutaud :"Sellel maalil kujutasin ma õnne ja õndsust. Palju sellest, mida taoliselt maalilt ehk oodatakse, jätsin ma välja. Õnn ja õndsus on ju vaid hingeseisundid." Agnes Martin oli üks vähestest naistest, kes enne geomeetrilisema väljenduslaadi juurde pöördumist oli seotud abstraktsete ekspressionistidega.
SOL LEWITT. MINIMALISM
Sol LeWitt "Seinajoonis nr 821", 1998
Selle pildi moodustavad otse seinale maalitud neljas eri suunas kulgevad sirgjooned, mis ei pruugi olla kunstniku enda maalitud. Jäik struktuur ja loogika seostavad selle maali küll minimalismiga, siiski on LeWitti kunst põhimõtteliselt kontseptualistlik. 1967. aastal kirjutas LeWitt :"Kontseptualistlikus kunstis on kontseptsioon kõige olulisem. Kõik plaanid ja otsused tuleb ette ära teha, maalimine ise on täiesti teisejärguline tegevus. Kunsti loojaks on siin idee."
VICTOR VASARELY. OPKUNST
Victor Vasarely "Supernoovad", 1959
Opkunsti loojaks peetakse Vasarelyt, kes mõtles selle stiili välja tegelikult palju varem, kui see 1960. aastatel saavutas rahvusvahelise tunnustuse. Selle töö anonüümsus ja matemaatiline täius on tüüpilised Vasarelyle, kes oma kalkide servadega võrgustiku piirjoonte muurmisega loob optilisi silmapetteid. See ainukorde töö asub küll muuseumis, kuid Vasarely kasutas ära mehaanilise paljundamise võimaluse ja reprodutseeris kujutist piiramatul hulgal.
BRIDGET RILEY. OPKUNST
Bridget Riley "Värin", 1964
Nagu pealkiri ütleb, tekitab see pilt mulje liikumisest. Täpselt välja arvestatud võtetega saavutab kunstnik maalipinna, mis tasapinnalisusest hoolimata lainetab. Ka võib seda võtta niihästi "must valgel" kui "valge mustal" kujutisena. Selle ja teiste oma karjääri algusaastail loodud maalidega andis Riley suure panuse opkunsti. Hilisemal ajajärgul hakkasid tema piltidel üha sagedamini kõrvuti esinema erksad värvitoonid.
HOWARD HODGKIN. UUED SUUNAD
Howard Hodgkin "Oakwoodi kohtu interjöör" 1978-1983
Sellel maalil peavad laiad pintslitõmbed, punktidega kaetud pinnad ja jõulised värvid vahendama meeleolu. Kunstnik Hodgin ise on öelnud, et ta maalib emotsionaalseid olukordi kirjeldavaid pilte, mida võib tõlgendada kui kunstniku soovi, et tema pilte vaadataks isiklikust, subjektiivsest lähtekohast. Kujutisi raamivad suured punased pinnad moodustavad küll omapärase akna, kuid vaatamata maali pealkirjale, pole kunstnik maalil siiski kujutanud interjööri.
JEAN-MICHEL BASQUIAT. UUED SUUNAD
Jean-Michel Basquiat "Pyro" 1984
Pildi erkkollasel taustal näeme irevil hammastega musta nägu. Mitmed teised figuurid, millest mõned on täiesti arusaamatud, ekslevad ja rabelevad kõikvõimalike joonte ja kujundite rägastikus. Basquiati maali sodimised, kriipseldused ja ülekirjutused on väga sarnased New Yorgi ehitisi ja metrooseinu katva grafitiga. Ka kunstniku lühike, kuid menukas karjäär algas ja lõppes New Yorgis, kus ta suri 1988. aastal heroiini üledoseerimise tõttu vaid 27-aastasena.
GERHARD RICHER. UUED SUUNAD
Gerhard Richer "Telliskivitorm" 1987
See on üks Richeri arvukatest töödest, mis jätavad mulje värvipinna kraapimisest või laialimäärimisest. Kunstnik on kasutanud paletinuga või maalrikellut näiliselt nagu ennast hävitavas, tegelikult aga hoopiski kreatiivses protsessis. Kore fraktuur ja rikas värvikooslus on omapärase, taotluslikult juhusliku tulemuse teenistuses.