NATÜÜRMORT
Natüürmort ehk vaikelu on kompostitsioon esemest või esemete grupist ruumis. Maalikunstis kujutati natüürmortitel lilli, vaase, toiduaineid, tarbeesemeid, muusikaesemeid, küünlaid vms. Natüürmorti võib jaotada kujutatu põhjal alaliikideks: lille- ja viljademaal, kalad ja jahitrofeed, vanitas–tüüpi vaikelud ning einevaikelud. Natüürmorte võib leida juba Vana-Egiptuse sarkofaagidelt. Usuti, et sarkofaagil kujutatud esemed muutuvad teispoolsuses reaalsuseks ja surnu saab neid siis kasutada. Vaikeellu sai eriti populaarseks Madalmaades 17.sajandil.
VANA-KREEKA
Ehhki nüüdisaegset vaikelu vaadeldakse 17.sajandist, leiab selle eelkäijaid ka palju varasematest aegadest. Juba muinaskreeka kunstnikud esitasid seinamaalingutel, mosaiikidel ja pannoodel oma igapäevaseid tarbeesemeid. Nende maalitud kujutised roogadest kandsid nime xenia, mis algselt tähistas kostitaja poolt külalistele pakutavat toitu. Ükski vanakreeka vaikelu pole küll tänini säilinud, kuid neid on kirjeldanud mitmed antiikautorid, ülistades nende realistlikku loomutruudust, mis võimaldas vaataja silma ära petta.
POMPEII JA HERCULANEUM
Puuviljad klaas kausis ja vaasid
50 a. eKr - 79 a. pKr. Nendest kahest Vana-Rooma linnas on leitud natüürmorte freskodena. Mõlemad linnad hävinesid Vesuuvi purske tagajärjel ja mattusid tuha alla. Need maalid tõid looduse, väikestesse klaustrofoobilistesse ja akendeta roomlaste tubadesse. "Puuviljad klaas kausis" oli ilmselt mõne rikka roomlase seinal, mis näitas et sul oli süüa nagu kõrgemale klassile kohane ja sümboliseeris külalislahkust ning aastaaegade pidustust ja elu. Dekoratsioonid pidid andma suure mulje sügavusest. Kasutatud on varju ja valgus, on loodud ruumiline pilt.
Tundmatu kunstiku "Vaikelu mereelukatega" kujutab endast fragmenti seinamaalingust, mis leiti 79.aastal. Nii see kui ka kõik teised väljakaevamistel leitud olmelised kujutised on äärmiselt tõetruud ning loovad illusionistliku mulje. Juba rooma kirjanikud, nagu Plinius (23/24-79), on kiitnud kaasaegset vaikelumaalijate oskust luua piltidel sedavõrd tõetruuid kujutisi, et vaatajad pidasid neid tõelisteks.
Tundmatu kunstiku "Vaikelu mereelukatega" kujutab endast fragmenti seinamaalingust, mis leiti 79.aastal. Nii see kui ka kõik teised väljakaevamistel leitud olmelised kujutised on äärmiselt tõetruud ning loovad illusionistliku mulje. Juba rooma kirjanikud, nagu Plinius (23/24-79), on kiitnud kaasaegset vaikelumaalijate oskust luua piltidel sedavõrd tõetruuid kujutisi, et vaatajad pidasid neid tõelisteks.
KESKAEG
Keskajal ja renessansiajastul ei jõudnud vaikelu veel iseseisva maaližanrini. Küll aga kaunistati keskaegsete käsikirjade vabu pindu lilledega ning mõnedes 15. sajandi kirikutes võib leida vaikelumotiividega maalinguid seinaorvades.
HANS MEMLING. VARARENESSANSS
Hans Memling "Maarja lillekimp", u 1485
Kuigi seda lillepilti peetakse iseseisvate lillepiltide kõige varasemaks säilinud näiteks, kaunistas see tegelikult ühe portree tagakülge, mis omakorda kuulus tõenäoliselt neitsi Maarjat kujutava pühapildi juurde. Liiliad on neitsi Maarja puhtuse, iirised aga tema kannatuse sümboliks; mõlemad lilled on sageli kujutatud ka Maarja kuulutamise steenidel. Sümboolset tähendust omavad ka mitmed teised lilled. Neitsi Maarjat võis tähistada ka okasteta roos; okkaline roos aga on juba pikki aegu tähistanud armastust, millel seidub nii õnne kui valu.
JAN GOSSAERT. KÕRGRENESSANSS
Jan Gossaert "Vaikelu pealuuga", 1517
Tavapärane surma meenutaja pealuu on sellel pildil asetatud illusionistlikult kujutatud kivinišši. Ärakukkunud lõualuu ja puuduvad hambad peavad vaatajale meelde tuletama kõige maise kaduvust. Pealuu kohal paberirullil on ladinakeelsed sõnad "Kes pidevalt surmast mõtleb, suudab maitse ära põletada". Need sõnad kuuluvad oma patte kahetsevale pühale Hieronymusele, kunagisele kirikuisale, keda sageli kujutatakse surelikkuse üle mõtisklemas. Kirjeldatud pilt on maalitud ühe portree tagaküljele ja peab meenutama igaühele tema surma möödapääsmatust.
GIUSEPPE ARCIMBOLDO. MANERISM
Giuseppe Arcimboldo "Suvi" 1563
Itaallasele Giuseppe Arcimboldole kuulub leidlik mõte ühendada vaikelu portreežanriga. Kunstniku portreemaalidel koosnesid inimnäod mitmesugustest loodusandidest, puu- ja juurviljadest. Mõned neist maalidest on tema tellijate portreed, teised aga täiesti kujutluslikud, nagu "Suvi", kus kunstnik on loonud lustliku profiili juurviljadest. Suve hammasteks on pandud hernekaun ja põseks mahlane virsnik. Figuuri kraele on kunstniks lisanud oma nime.
CARAVAGGIO. VARABAROKK
Caravaggio "Puuviljakorv" u 1596-1597
Itaalia kunstniku Caravaggio maalitud tõetruu puuviljakorv mõjub väga vahetult. Tühi kollane taust tekitab mulje, nagu asuks vaataja pildil kujutatuga ühes ruumis. Võib arvata, et kunstnik püüdis järele aimata antiikkunstnike hävinenud vaikelusid, mille illusoorne maalimisviis tekitas mulje tõelistest esemetest.
JUAN SANCHEZ COTAN. VARABAROKK
Juan Sanchez Cotan "Küdoonia, kapsas, melon ja kurk", u 1600.
Cotani vaikelude erandlikkus tuleneb napist ja kaalutletud kompositsioonist, millele lisandub range geomeetria. Ka sellel pildil moodustavad küdoonia, kapsas, melon ja kurk täiusliku kaare. Cotani vaikelule eriomane meeleolu põhinebki kontrastil, mille loodavad täiesti argistest esemetest koosnev tagasihoidlik seade ja maali ülimalt ebatavaline kompositsioon.
AMBROSIUS BOSSCHAERT. VARABAROKK
Ambrosius Bosschaert "Vaas lilledega", u 1620
Suure kunstnikedünasti esiisa Ambrosius Bosschaert maalis vaid lillemaale ja nautis oma eluajal suurt kuulsust. Kuni 1614. aastani elas ja töötas ta Hollandis Middelburgis, mis oli sel ajal mitme tundut botaaniku kodulinnaks. Akadeemilistest ringkondadest tekkinud huvi lillede vastu on näha ka Bosschaerti maalidel, kus lilli on kujutatud suure täpsuse ja tõetruudusega, kuigi tegelikkuses eksisteerisid kõik lillekimbud vaid kunstniku ettekujutuses. Iga lilleliigi eelnev põhjalik uurimine andis Bosschaerti kimpudele tõetruuduse, kuigi kimp jättis veidi säititud mulje, kuna iga lill seisis omaette ega varjanud teisi. Sama kehtib ka pildil nähtava kimbu kohta, mille taustal olev maastik on sama kaunis ja idealiseeritud kui bukett.
JUAN DE ESPINOSA. KÕRGBAROKK
Juan de Espinosa "Vaikelu viinamarjadega" 1630
Espinosa saavutab marjade tugeva reljeefsuse kobarate paigutamiseega hämarasse ruumi, läike aga mitme läbipaistva värvikihi kandmisega üksteise peale. Viinamarjade kujutamise populaarsus 1630. aastate Hispaanias võis saada alguse Pliniuse "Loodusloo" tõlkimisest hispaania keelde 17.sajandi alguses.
PIETER CLAESZ. KÕRGBAROKK
Pieter Claesz "Vaikelu kala ja õllega", 1636
Saksamaal sündinud Pieter Claesz spetsialiseerus Hollandis Haarlemis töödates nn hommikueine-vaikeludele. Claeszi pehmed ja intiimsed maalid kujutavad tavaliselt tinataldrikule asetatud lihtsat toitu koos klaasi õlle või veiniga. Claeszi piiratud paletti kuulusid peamiselt pruunid ja hallid toonid, nendega manas ta esile oma seadeldisi. Tema meisterlikkus erinevate faktuuride kujutamisel ilmneb sellel pildil õliselt läikiva heeringa ja krõbeda saiakukli kontrastina.
Sageli näitasid kunstnikud läikivate pindade peegelduste kaudu väljaspool pildiraami olevat maailma. Akna peegeldus andis vaikelule lisamõõtmeid ning näitas ära valgusallika. Claesz on vaikeluseade esemete hulka leidlikult paigutanud klaaskera, milles peegeldub kogu ateljee ning sarnaselt Jan van Eycki kuulsa peegliga toob pildile ka molberti juures seisva kunstniku.
Sageli näitasid kunstnikud läikivate pindade peegelduste kaudu väljaspool pildiraami olevat maailma. Akna peegeldus andis vaikelule lisamõõtmeid ning näitas ära valgusallika. Claesz on vaikeluseade esemete hulka leidlikult paigutanud klaaskera, milles peegeldub kogu ateljee ning sarnaselt Jan van Eycki kuulsa peegliga toob pildile ka molberti juures seisva kunstniku.
JEAN-BAPTISTE-SIMEON CHARDIN. BAROKK
Jean-Baptiste-Simeon Chardin "Vaikelu kunstivahenditega", 1766
Prantsuse meistri Chardini maalil esindavad palett ja pintslid maalikunsti, joonised ja joonestusvahendid aga arhitektuuri. Pildi keskel seisab jumalate käskjala ja humanitaar alade kaitsja Mercuriuse kujuke, mille autoriks on Chardini kaasaegne Jean-Baptiste Pigalle. Vasakul allservas on Püha Miikaeli ordu rist, mis annetati skulptorile 1759.aastal. Pigalle oli esimene kunstnik, kes pälvis autasu, ja nende detailidega pöörab Chardin tähelepanu kunstnike endisest kõrgemale staatusele ühiskkonnas.
"Vaikelu kalaga" on üks prantsuse kunstnikku Chardini õnnestunumaid vaikelusid. Raikala limase kõhu meisterlik kujutamine tõi Chardinile palju kiidusõnu ning kindlustas Prantsuse Akadeemia liikme staatuse. Pildi suured mõõtmed ja erakordne objekt teevad selle väga erinevaks neist intiimsetest ja sordiini all maalitud vaikeludest, millega Chardin ülituntuks sai. Samas on austrite, kalade ja kööginõude taotluslikult juhuhuslik paigutus tema vaikeludele vägagi omane. Meisterlikult maalitud elevil kass on dramaatiliseks kontrastiks kompositsioonis muidu domineerivale punasele kalale, samas kannab ka erilist hetkemeeleolu.
"Vaikelu kalaga" on üks prantsuse kunstnikku Chardini õnnestunumaid vaikelusid. Raikala limase kõhu meisterlik kujutamine tõi Chardinile palju kiidusõnu ning kindlustas Prantsuse Akadeemia liikme staatuse. Pildi suured mõõtmed ja erakordne objekt teevad selle väga erinevaks neist intiimsetest ja sordiini all maalitud vaikeludest, millega Chardin ülituntuks sai. Samas on austrite, kalade ja kööginõude taotluslikult juhuhuslik paigutus tema vaikeludele vägagi omane. Meisterlikult maalitud elevil kass on dramaatiliseks kontrastiks kompositsioonis muidu domineerivale punasele kalale, samas kannab ka erilist hetkemeeleolu.
THEODORE GERICUAULT. ROMANTISM
Theodore Gericault "Võikad pead",u 1818
Gericault maalis hulga eelpilte oma suurteose "Medusa parv" jaoks, mis kujutas laevahuku üleelanuid, kes olid viimases hädas oma kaaslaste surnukehi söönud. Kunstnik hankis surnukuurist hangitud päid mitme nädala vältel kõikides lagunemisstaadiumites. Kuigi ükski visanditest ei leinud maalil kasutamist, suhestus kunstnik neid maalides surma ja kannibalismiga.
GUSTAVE CAILEBOTTE. IMPRESSIONISM
Gustave Cailebotte "Puuviljade väljapanek müügilaual", u 1882
Gustave Caillebotte kuulus impressionistide hulka ning eksponeeris oma töid mitmetel impressionistide näitustel Pariisis ajavahemikus 1874-1886. Prantsusmaa pealinna vaadete kõrval maalis ta ka arvukaid vaikelusid. Sellel pildil on ta värvika puu- ja köögivilja väljapaneku kujutamisel kasutanud impressionistidele omast eredat paletti. Värvid hakkavad siin elama omaette elu ja moodustavad lõuendile erksa mustri. Värvikooslustel on sellel maalil enam öelda kui üksikutel kujutatud objektitel
VINCENT VAN GOGH. POSTIMPRESSIONISM
VincenT van Gogh "Tool", 1888
Hollandi maalija van Gogh püüab selle tooli abil anda vaatajale pildi iseenesest. Vähenõudlikus ümbruses seisev rohmakas tool jätab mulje sirgjoonelisest ning maalähedasest karakterist. Tubakakott ja piip annavad mõista, et ka kunstnik ise on kusagil lähedal.
GEORGES BRAQUE. KUBISM
Georges Braque "Vaikelu viiuli ja paletiga", 1909
Braque'i fragmentidest koostatud vaikelus on muidu nii illusionistlik pildipind lõhutud omavahel kokkusobitamatuteks osadeks. Üksteisest eraldatud osad lasevad esemeid näha mitmest erinevast vaatenurgast ning loovad pildi, mis tõelisuses ei saaks kunagi eksisteerida. Nii näiteks on viiuli tigu näitatud külgvaates , kõlalaud aga pealt. Just nagu selle ruumimoonutuse eriliseks rõhutamiseks on pildi ülaosas olev maalipalett maalitud täiesti tavalisel viisil, ühest vaatepunktist. Palett ripub naela küljes, mis on maalitud nõnda, et seda saab pidada lõuendisse löödud tõeliseks naelaks. Ta heidab isegi varju, pakkudes järsku ja teravmeelset kontrasti pidi alumise poole killustatud kujutisele.
RENE MAGRITTE. SÜRREALISM
Nagu kõik sürrealistid, oli ka Rene Magritte vaimustatud alateadvusest. Sellel pildil paneb belgia kunstnik vaataja kujutlusvõime proovile näiliselt seosetute esemete kooslusega. Üksik labakäsi, õun ja mingi defineerimatu ese on pandud kastidesse nagu muuseumieksponaadid, neljanda kasti sisu on varjatud paberpitsiga.
PABLO PICASSO. KUBISM
Pablo Picasso "Sõnni kolju, puuviljad ja kann" 1939
Picasso pidas ennast nii Euroopa maalitraditsioonide järgijaks kui nende jätkuvaks ümberkujundajaks. Sellel pildil on 17.sajanist tuttav inimpealuu asendatud sõnni kolbiga, mille välist jäikust ja sõnumi rõõmutust pehmendab seda ümbritsevate esemete jõuline käsitlus ja värvikus.
ANDY WARHOL. POPKUNST
Andy Warhol "Campellli supp, 100 purki" 1962
Popkunstnik Andy Warhol kujutas Campbelli tomatisupi purke mitmetes eri tehnikates, muuhulgas ka maalina. Kui tavaliselt on kujutatud vaid üht purki, siis sellel pildil on sada identset supipurki laotud ühtlastesse ridadesse. Kujundi kordamine meenutab toidu ja teiste kaupade massitootmist tarbimisühiskonnas. Warhol omandas pisiasjadeni meediale omase keele ja väljendusvahendid. Hävitades kõik jäljed kunstniku isikupärast, andis ta oma teostele reklaamplakati või tooteetiketi taolise klantsitud välimuse.